Kaugel. Aga samas nii lähedal...

Kolmapäevad on mõnusad. Istun enda voodil, peaksin tegelikult tegelema oma toa koristamisega, aga lihtsalt liiga hea on lihtsalt istuda ja laiselda. Kerryn oli kaks päeva külas meil. Vaatasime eile DVDsid ja lällasime niisama, kuni umbes kell 12 öösel sadasid kolm Shonaugh´i tuttavat kutti sisse. Käppisid natuke minu arvutit, kuni keegi mainis, et kõht on tühi. Haha, hakkasime kell üks öösel muffineid küpsetama siis :D
See tuletab mulle meelde, et vajan hommikusööki. Ja kohe! Shonaugh tuli ja piilus uksest sisse ning küsis, kas ma jalutama tahan minna. Hmh, miks ka mitte? Olgu. Ongi viimane aeg end voodist välja vedada...