Kaugel. Aga samas nii lähedal...

Eelmine nädal oli üsna vaikne ja tavaline. (kindlasti mitte igav) Koolis nokitsesin oma kunsti töid edasi, turismi tunnis hakkasime mingil veidral põhjusel hoopis matemaatikaga tegelema ja kokanduses saime koos ühe saksa tüdrukuga küpsise retseptiga improviseerida. Tavalistest suhkru-või-jahu küpsistest said rummi-nutella küpsised.
Ilm on viimased päevad üsna jahe ja tuuline olnud. Pole eriti tahtmist uksest välja minna. Mis muidugi ei tähenda seda, et ma kodus passin, ei kus sa sellega! Kuna Shonaugh lõpetab oma fotograafia portfoliot ja tal oli paari pilti veel vaja käisime eile siis natsa pilte plõksimas. Brr... Mereääres oli muidugi ekstra jahe.Täna nägin siis ka tema kooli ära. Uuem kui minu oma.
Mina käin muide Riccarton High School´is, Shonaugh Middletonis, mis on natuke rangem kristliku kasvatusega kool. Kuigi minu arvates on sealsed õpilased palju mässumeelsemad ja lõdvemate kommetega... minu koolis on tohutult palju erinevatest rahvustest õpilasi- Hiina, Jaapan, Korea, Saksamaa, Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Samoa, Tonga ja palju palju veel. Kirju seltskond, aga see teebki asja palju huvitavamaks. Ma oskan juba näiteks samoa keeles ropendada... mitte et ma selle üle uhke oleks, aga ikkagi. :) Lõuna vahetunnid mööduvad tavaliselt mööda kooli territooriumit ringi vudides, sest minu tuttavad on kõik erinevate gruppidena laiali. Kui päike paistab, siis esimesena lähen tavaliselt maori klassi ette, see asub kooli staadioni ääres ja seal on siis kõige soojem. Sealne grupp koosneb põhiliselt saarte rahvast, nt Samoa ja Tonga jne noortest. Ütlemata lõbus seltskond. Teine suur grupp pesitseb inglise keele/turismi maja ees. Seal on enamus kiwid, aga mitte ainult. Siis on veel osa rahvast kunsti klassis ja graafika ruumis ja B9 taga ja.... laiali ühesõnaga. Vihmaga kobib suurem enamus raamatukogusse. Nujah. Õnneks on lõuna siin tervelt tund pikk, nii et jõuan kõigile tere öelda.

Video upload: http://www.youtube.com/user/TheNumpsik

Kallistan!