Kaugel. Aga samas nii lähedal...

Laupäeva õhtul lõin ma enda varba ära. Täpsustan- mina ei löönud, hoopis minu raamatukapp tuli mulle kallale, vot. Vägev, mis? Haiglas tuli välja, et olin liiga kõvasti löönud. (See ei olnud mina!) Keeldusin katekooriliselt kipsist, aga see ei muuda fakti, et mu varbaluu on puruks. Õnnitlege siis mind- ikkagi 1. luu mille ma murdsin! Või murdis selle ikkagi kapp?...