Kaugel. Aga samas nii lähedal...

Kirjutamine ei tohiks olla vastumeelne, aga kui kogu sinu lõualuu lööb tuld valja... auc. Nojah, eks ma siis jagan oma valu teistega ( mitte, et teil seda juba piisavalt ei oleks). Aga õnneks on kõik siin ilmas mööduv- nagu ka breketid minu suus. Seega peab ikkagi jääma positiivselt meelestatuks. Aga... tuleb arvestada ka sellega, et antud hetkel on mul valus. Nojah, eks ma siis kasutan võimalust ja lähen nutan natukene aega patja. Äkki aitab hoopis see kui ma oma pead natukene külmkapis hoian? Või sööks õhtusöögiks jääd? Ei tea, pean proovima- seni kuni mul veel jätkuvalt valus on.